Veel kuulsatest šokolaadiküpsistest ja blogijate kohvikust

Kirjutan nendest samadest küpsistest ühe korra veel, siiras usus, et teen inimkonnale suure heateo. Sellisele eksiarvamusele on mind viinud paar inimest, kes mulle, tobukesele, nende häädust kiitsid. Kuna ma peale seda kohvikumaratoni neid küpsiseid mõnda aega enam ei tee, siis kirjutan parem kohe kõik ära, mis mu tänaseks nende kohta öelda on.

Ma ei tea, kui kaua see kestab, aga siiani olen saanud iga küpsetuskorraga veidi targemaks. Näiteks sellised tõdemused:

  • algse 100 g šokolaadi asemel kannatab panna 125 g;
  • mida suuremad (mõstuse piires) šokolaaditükid, seda parem. Välimus pisut kannatab, tulevad lopergusemad, kuid maitse see-eest võidab. (Muide, täna ühed Simple Sessioni boksist kohvikusse eksinud tiinekad avaldasid arvamust, et minu küpsised näevad välja nagu kanapihvid :D )
  • küpsetuspulbrit ma panin viimases lõpus veidi rohkem, umbes 1 suure kuhjaga tl;
  • kvaliteetne, tume kakaopulber annab küpsistele ilusama, sügavama värvi ja pisut mõrkjama maitse, kuid Vilma kakaoga kannatab ka täitsa teha, kui šokolaaditükkidega ei koonerda;
  • või sort pole niivõrd oluline kui rasvasisaldus 82%;
  • nagu šokolaadiküpsetistega ikka, ei tasu üle küpsetada. Ahjust võttes on sõrmega pealt katsudes veidi pehmed; 10-12 min.

Ma ei mäleta enam, kas olen piisavalt rõhutanud, kui lihtne neid on teha. Lisaks, saab tainast äkitselt ründava magusaisu või ootamatute külaliste puhuks ette teha. Tavakülmikus säilib 1-2 nädalat. Teoreetiliselt - ise ei ole veel testinud - on võimalik küpsised valmis vormida ja sügavkülmutada, kuna tegu on sisuliselt muretainaga. Külmast siis otse ahju, vaid küpsemisaeg pikeneb sulamise võrra.

Blogikohvik on läbi, elagu blogikohvik!

Täna jätkus kohvikus tegevust peaaegu kella kolmeni. Mina tean, sest jäin viimase külastajana sinna Priidu sibulapirukat sööma. Põhiline möll oli ikka alguses. Ju oli sõna levinud ja uudistajad kartsid parematest paladest ilma jääda. Kõige kiiremini rabati ära Ragne ahvatleva välimusega beseevahune kohupiimakook, mida ma üks-ühele tema blogist ei leidnudki veel. Eriti vahvad olid selle koogi kaunistuseks tehtud trühvli moodi pallikesed. Minu pere lemmikuks aga osutus Elise hästi kodune ja maheda maitsega kohupiimakook marjadega. Hea, et täna jõudsin kõik pakutava õigeaegselt kokku koguda.

Kuniks maitsmist jätkus, oli ka laudade taga inimesi, kuigi üsna palju osteti ka kaasa. Kes ikka jaksab viit küpsetist kohapeal proovida.

Lõpuks olid kõik kõrgendatud meeleolus ja endaga rahul. Aitäh korraldajatele ja osavõtjatele!

Previous
Previous

Muredad mandliküpsised

Next
Next

Blogikohviku esimene päev