Tjuunitud leivasupp
Selle magustoidu kohta ütles minu mees, et "mingil toidupedede üritusel võiks see saada ära märgitud, aga leivasupp see küll ei ole". Nii et võtke, kuidas soovite. Minule kõlas see nagu kompliment, sest klassikaline leivasupp, nagu me seda kandikusööklatest teame, ei ole mu meelest eriline hõrgutis. Aga see on. Olgu reklaamiks öeldud, et secret ingredient e salajane koostisosa on riivitud laimikoor.
Annab välja ca 6 portsu.
Minul oli:
3 viilu Fazeri musta leiba
5-6 suurt viilu Tallinna peenleiba
1 dl suhkrut
1 sidruni mahl
1/2 laimi riivitud koor
2 dl vahukoort
2 sl suhkrut
1/2 tl vanillisuhkrut
Vaatasin, et koju on siginenud liiga palju leivatooteid ja kui neid kiiresti ei tarvita, tuleb kõvasti ära visata. Leivad jätsin juba eelmisel õhtul u poole klaasi veega likku, et pärast poleks muud, kui pott tulele. Täna siis paningi potikese keema. Tampisin vana hea pudrunuiaga leivasodi puruks ja lisasin u klaasi vett. Lasin keeda, keemise ajal valasin vett juurde, kui tundus, et puder on liiga paks. Õige paksuse kohta kasutati vanasti võrdlust "hapukoore paksune". (Siis oli muidugi hapukoor ka paksem, nii et mina pean silmas seda hapukoort, mis praegu on.) Segasin ja keetsin 10-15 minutit. Siis võtsin sauseguri ja töötlesin leivamassi sellega läbi, et tükke ei jääks. Panin poti uuesti nõrgale tulele ja maitsesin. Tundsin, et kindlasti on puudus suhkrust, aga ka hapet nappis. Lisasin paar supilusikatäit suhkrut. Leidsin külmkapist ühe sidruni ja laimi. Kõigepealt pigistasin sisse poole sidruni mahla, kuid maitstes selgus, et teist sama palju ei teeks paha. Seejärel segasin juurde veel maitse järgi suhkrut -- et paras saaks. No ja siis tekkis mul kiusatus riivida selle magustoidu sisse laimikoort. Alguses tagasihoidlikult, kuid tundes, kuidas see töötab, ikka päris hoogsalt. See tehtud ja kõik läbi segatud, võis poti pliidilt ära tõsta. Jagasin oma leivasupi kohe kuumalt portsudeks, et näeks kenam välja, ja jätsin jahtuma.
Enne sööma asumist vahustasin 1 paki vahukoort 2 sl suhkru ja poole tl vanillisuhkruga. Tõstsin vahukooremütsid leivasupile ja ... Nämm-nämm.
Pole tarvis vist lisada, et igasugune leib sobib, kuid selle maitsest sõltub ka lõpptulemus. Kogu kunst ongi leida enda jaoks õige magusa ja hapu tasakaal.