Meeleolukas retk Sadama Turule

Käisin ka mina laupäeval kaemas, mida uus Sadama Turg pakub. Linna sõites oli veel plaan, et peaks vist ikka Keskturult enne läbi käima ja vajalikud asjad ära ostma, teab millised uuel turul hinnad ja sortiment. Autoaknast välja vaadates aga kuidagi ei kiskunud sinna platsi peale siksakitama. Esimene hea uudis Sadama Turul oli parkimise* korraldus - raha ei küsitudki. Esimene mulje sisse astudes oli uus ja puhas, kuid hinge sigines kahtlus, et kindlasti kallis ja liiga vähe kaupa. Ei jõudnud uksest palju maad edasi jalutada, kui silmasin Kehtna Mõisa siltidega vorstitooteid. Nende häädusest olen Oma Maitses kunagi kirjutanud ja tehases kohapeal uudistamas käinud. Võibolla kõik sordid pole igaühe maitse järele, kuid selles õnnestus firmajuhil mind tookord veenda, et asja aetakse südamega ning ostjat ei taheta tüssata. Ostsin Lastevorsti, Kehtna poolsuitsuvorsti ja verivorste ka veel. Hinnad valmistasid samuti meeldivad üllatuse, mille kohta müüja ütles, et need tehasehinnad, ilma kaupmehe juurdehindluseta. Mahedast lihaveisest astusin sedapuhku mööda, sest mingit konkreetset rooga ei mõlkunud meeles ja niisama igaks juhuks ostma kilohind veel ei kutsu.

Ka sealiha väljapanek oli silmale kena vaadata. Pärast tulin ringiga tagasi ja lasin endale 4 seakeelt kaasa pakkida. Nägid eriti värsked ja lausa kenad välja. Et sellest kenadusest aru saada, peab mõistagi üsna söögitabudeta inimene olema. Mulle meeldis veel, et ühe pekitüki juurde oli kirjutatud "kapsale", sest mul lõi paugust silmade ette, kuidas see kapsa sisse passib. Mitmeid kordi olen hapukapsaid tehes kimbatuses olnud, et maitse andmiseks puudub majapidamises isegi searasv, õigest pekisest lihast rääkimata. Kui ma oleksin leidnud isuäratavad hapukapsad, oleksin kindlasti ka liha ostnud. Kapsad olid paraku ainult pakendatud ja neid ma osta ei tihanud. Liiga hästi on veel need suurepärased Keskturu köömnetega kapsad meeles.

Mööda ei saanud minna ka Rahinge Lihatööstuse letist, kus uudishimu tekitas koduse välimusega sült. Juhtusin aga maitsma ka nende sinke, mille mõõdukas soolasus ja kerge suitsmaitse olid mulle väga mokkamööda. Lõpuks jäi pilk pidama ka ideaalsetel peekoniviiludel, mis samuti minuga koju kaasa tulid.

Pärast lihaostu lasin endale kohviautos ühe latte teha ja maailm muutus hoopis kaunimaks. Räimekilo maksis 18 krooni, mis on minu jaoks täitsa normaalne hind. Meil külapoe juures müüakse autost 12ga. Fileed olid 68.-, kui ma ei eksi. Tundus kallis. Aga ega ma vaid hinna tõttu töötlemata kraami eelistanud. Kala puhastamise oskusi on ju ka vaja lihvida ning koer ilma peata räime ei söö, küll aga matsutab päid ja rootsusid. Mis hinda puutub, siis õhtusöögi jaoks kahele inimesele räime puhastades tõdesin, et 68.- krooni filee eest pole ülemakstud, kui on vähe aega. Lapse napilt tunnise uinaku ajal oleks tahtnud veel midagi jõuda ära teha.

Kalavalikuga jäin üldiselt ka rahule - kindlasti parem kui ketikauplustes ja Keskturul. Hinna üle võiks alati viriseda, aga nii meil selle kalaga paraku on. Kahtlaselt odavat lõhet ja forelli Sadama Turult pole mõtet otsida. Kilohinnad jäid ikka kuskile 100 krooni kanti.

Juurikatest jäid pihku maapirnid (35.-/kg), pastinaagid ja punane peakapsas. Aiakraamist otseselt midagi puudu ei jäänud, aga eeldasin, et seda on rohkem. Kohustuslik tõmbenumber oli loomulikult grusiinide lavašikiosk. Ahjusoojalt ostetud juustuga hatšapuri maitses oivaliselt ka jahtunult.

Uudistamist oli uuel turul küllaga. Ühelt letilt noppisin Põlvamaa väiketootja mädarõikapurgi ja Tamme ürditalu supisegu, mis taas reklaami ei vajanud, sest oli Oma Maitse veergudelt läbi käinud ning äraproovitud. Õhkasin veel Peipsiääre sibulakorvide poole, mis nägid nii dekoratiivsed ja ehedad välja. Järgmiseks korraks jäid ka jõhvikad ja põdravorst. Tänu minu ees ostu sooritanud naisele avastasin Nopri taluvõi, mida ma veel proovinud ei olnud. Nende astelpajujogurt aga kuulub kindlalt minu lemmikute hulka.

Tööstuskaupade ja suveniiride poolelt sain oma perele jõulukingid ka veel. Oli väga meeleolukas laupäev. Müüjad olid viksid ja viisakad nagu viielised õpilased ja mis peamine, tundsid oma kaupa. Uus turg on küll pisike, kuid selle võrra lihtsam on seal ostelda, sest esindatud on ainult head ja väga head asjad. Lettidel tundus olevat ka vaba ruumi, nii et loodan järgmine kord veel midagi uut ja põnevat näha. Vaimusilmas näen, kuidas soojal ajal on müügiletid pandud ka välja ja küpsete marjade magus lõhn meelitab möödakäijaid nagu Helsingis või mõnes teises Euroopa linnas, kus turg peegeldab parimat osa maa toidukultuurist.

*Parkimine on tasuta aasta lõpuni. Uuest aastast muutub tasuliseks, pannakse üles makseterminalid. Turu eestvedajad on teinud sadamale ettepaneku lubada turulistele tund aega tasuta parkimist.