Kõik, kellele vähegi pildistada meeldib ja kellel mingil põhjusel oli kuldne sügis veel jäädvustamata, mäletavad, milline ilm oli eile. Neil on sellest ka kindlasti terve mälukaardi täis pilte. Mul küll on.

Õnneks ajas üks töö kaameraga välja ja kodust kaugele. Koju jõudsin lõpuks alles pimedas, kaasas liiga palju pilte, et oleks mingitki lootust neid ühe päevaga ära sorteerida ja korvipõhjas mõned seened ka.

Ajendatuna mõnest hiljutisest kirjutisest siin ja siin pealkirjastan pilte nüüd mõnda aega numbritega ja ei kirjuta rohkem, kui tore mul ikka tegelikult tol päeval ringi jalutades oli :) See on muidugi nali. Kuigi s**ast on viimasel ajal kuidagi palju juttu, olen kirjameestega suurtes piirides ühte meelt.

Previous
Previous

12.20 ehk enne kui otsa saab

Next
Next

Midagi hingele. Ja kõhtu ka.